Õlivärviga saab maalida otse tuubist, kuid erinevate lisandite abil on võimalik värvi omadusi vastavalt oma töövõttele muuta. Lisand võib muuta värvi vedelamaks või paksemaks, mõjutada kuivamisaega ja läiget ning aidata luua nii õhukesi glasuure kui ka reljeefseid värvikihte.
Valik võib esmapilgul üsna keeruline tunduda. Riiuli ees olles vaatavad vastu erinevad õlid, alüükdmeediumid, lahustid, kuivamist kiirendavad vahendid ja lakid ning sageli võib olla raske aru saada, millist neist konkreetses olukorras vaja läheb. Selles Õlivärvi ABC postituses teeme õlimaali lisandite maailmast esmase ülevaate ning vaatame, millist rolli erinevad vahendid maalimisel täidavad.
Miks õlimaali lisandeid kasutatakse?
Õlimaali lisandeid kasutatakse selleks, et kohandada värvi omadusi vastavalt soovitud töövõttele ja tulemusele. Nende abil saab muuta värvi konsistentsi, kuivamisaega, läbipaistvust ja läiget ning mõjutada seda, kui kaua värv töödeldavana püsib. Näiteks võib lisand muuta paksu õlivärvi voolavamaks, aidata sellel kiiremini kuivada või vastupidi pikendada tööaega. Teiste lisanditega saab luua õhukesi läbipaistvaid kihte või säilitada pintslitõmmete ja maalinoa jälgede reljeefi.
Lisandite kasutamine ei ole aga õlimaalimisel kohustuslik. Värvi võib kasutada ka otse tuubist ning lisand tuleb mängu siis, kui soovid värvi loomulikke omadusi konkreetse tehnika või tulemuse jaoks muuta. Seetõttu tasub valikut alustada küsimusest „Mida ma tahan oma värvi juures muuta?“. Kui soovitud tulemus on teada, on ka sobiva õli, meediumi või muu lisandi leidmine märksa lihtsam.
Milliseid vahendeid õlimaalis kasutatakse?
Õlimaali lisandite maailmas orienteerumiseks on kõige lihtsam jagada erinevad vahendid nende ülesande järgi. Kuigi üks toode võib mõjutada korraga mitut värvi omadust, saab suurema osa õlimaalis kasutatavatest lisavahenditest jagada nelja põhirühma.
- Õlid on kõige traditsioonilisemad õlimaali lisandid. Linaõli ja mooniseemneõli ning nende erinevad variandid muudavad värvi voolavamaks ja suurendavad üldjuhul selle läiget. Õli lisamine muudab värvikihi ka rasvasemaks ning võib pikendada kuivamisaega. Kõik õlid ei käitu siiski ühtemoodi. Näiteks erinevad rafineeritud, külmpressitud ja paksendatud linaõli nii konsistentsi, kuivamisaja kui ka kasutusvõimaluste poolest.
- Valmismeediumid ühendavad sageli mitme koostisosa omadused ning võimaldavad värvi käitumist täpsemalt muuta. Nende hulka kuuluvad näiteks alküüdmeediumid, mis kiirendavad õlivärvi kuivamist, vedelamad glasuurimiseks ja detailitööks mõeldud meediumid ning paksemad geelid ja impastomeediumid. Valmismeedium võib olla mugav valik siis, kui soovid kindlat tulemust ilma ise õli ja lahusti vahekorda kokku segamata.
- Lahustid muudavad õlivärvi vedelamaks ilma sellele õli juurde lisamata. Nende hulka kuuluvad näiteks tärpentiin ja lakibensiin. Lahusteid kasutatakse eelkõige maali esimestes õhukestes kihtides, kuid need on abiks ka töövahendite puhastamisel. Lahusti ei ole siiski õli või meediumi asendus ning kogu maali ainult lahustiga vedeldades võib värvikiht muutuda liiga lahjaks ja nõrgaks.
- Lakid erinevad eelmistest selle poolest, et neid kasutatakse enamasti siis, kui maalimine on lõpetatud. Lakk moodustab maali pinnale kaitsva kihi ning aitab ühtlustada värvipinna läiget. Vastavalt soovitud tulemusele saab valida näiteks läikiva, mati või satiinse laki. Lisaks lõppviimistluseks mõeldud lakkidele leidub ka retušeerimislakke, mida kasutatakse maalimisprotsessi käigus või enne lõpliku laki pealekandmist.
- Ise segatud maalimeedium. Traditsiooniliselt on õlimaalijad valmistanud meediume näiteks õli ja lahusti kombineerimisel, muutes nende vahekorda vastavalt sellele, milliseid omadusi värvile soovitakse anda. Erinevalt valmismeediumist, kus on sobiv koostis tootja poolt paika pandud, võimaldab ise segamine meediumi koostist ja omadusi paremini kontrollida. Algajal ei ole vaja maalimeediumit tingimata ise valmistada ning alustamiseks on valmismeedium sageli lihtsam valik.
Mida arvestada kihilise õlimaali puhul?
Õlivärviga võib töötada ühe kihina või ehitada maali üles järk-järgult mitme värvikihina. Kihilise maalimise puhul ei ole oluline ainult see, millise efekti lisand värvile annab, vaid ka see, kuidas erinevad värvikihid kuivavad ja millises järjekorras neid üksteise peale kantakse.
Õlimaalis järgitakse põhimõtet fat over lean, mille eestikeelne vaste on „rasv rasva peale“. See tähendab, et iga järgmine värvikiht peaks sisaldama rohkem õli kui eelmine. Alumistes kihtides kasutatakse seetõttu tavaliselt vähem õli ja vajadusel rohkem lahustit, järgmistes kihtides aga liigutakse järk-järgult õlirikkamate värvisegude poole.
Põhjus peitub õlivärvi kuivamises. Õlirikkamad kihid kuivavad aeglasemalt ja jäävad elastsemaks. Kui aeglasemalt kuivav kiht jääb kiiremini kuivava kihi alla, võib pealmine kiht taheneda ajal, mil alumine kiht alles kuivab. Kihtide erinev kuivamiskiirus võib aja jooksul põhjustada värvipinna pragunemist.
Seetõttu ei piisa kihilise maali puhul ka ainult tärpentiinist või muust lahustist. Lahusti sobib hästi esimeste kihtide vedeldamiseks, kuid maali edenedes tuleb arvestada värvi õlisisaldusega ning liikuda järk-järgult õli või sobiva meediumi kasutamise poole.
Millist õlimaali lisandit valida?
Õlimaali lisandite suur valik võib riiuli ees seistes tunduda keerulisem, kui see tegelikult on. Kõiki vahendeid ei ole ühe maali jaoks vaja ning sageli piisab vaid ühest või kahest tootest, mis sobivad sinu tavapärase maalimisviisiga.
Kui soovid muuta värvi voolavamaks või mõjutada selle kuivamisaega, tasub vaadata erinevate õlide ja valmismeediumite poole. Kiiremini kuivavate kihtide jaoks sobivad alküüdmeediumid, samas kui traditsioonilised õlid võimaldavad säilitada pikema tööaja. Esimeste õhukeste värvikihtide jaoks võib vaja minna lahustit ning paksema ja reljeefsema maalimisviisi puhul tasub valida spetsiaalne impasto- või geelmeedium. Valmis maali kaitsmiseks tuleb mängu juba lakk.
Kõige olulisem on seega teada, millist värvi omadust soovid muuta. Sealt edasi muutub ka õige lisandi leidmine märksa lihtsamaks.
Õlimaali lisandite valik on küll lai, kuid nende erinevuste mõistmine annab rohkem võimalusi värvi käitumist teadlikult juhtida. Kui tead, mida konkreetne vahend värviga teeb, saad valida selle vastavalt oma töövõttele ja soovitud tulemusele.
