Iga kunstnik teab, et hea töö algab õigete vahenditega – ja paber ei ole siin erand. Kunstitehnikatele sobiv paber ei ole lihtsalt suvaline leht, kuhu märke teha. Selle koostis, pind ja valmistusviis mõjutavad tugevalt nii töö kvaliteeti ja pikaajalisust kui ka tööprotsessi nauditavust. Selles postituses teeme ülevaate erinevatest paberite tüüpidest ja sellest, mis neid omavahel eristab.
Mis teeb paberist paberi?
Igal paberil on oma iseloom – selle kujunemist mõjutavad mitmed tegurid, mis omakorda määravad, kuidas paber erinevate tehnikate puhul käitub. Järgnevad punktid aitavad paremini mõista, mis teeb ühest paberist just selle, mis ta on.
- Koostis – paberi koostis mõjutab selle kvaliteeti ja vastupidavust. Kõrgeima kvaliteediga akvarellipaberid ja muud maalitehnikatele mõeldud paberid on sageli valmistatud 100% puuvillast, mis tagab hea veeimavuse, vastupidavuse ja sobivuse kihiliste tööde jaoks. Kvaliteetseid paberitooteid valmistatakse ka happevabast tselluloosist või puuvilla ja tselluloosi segust, näiteks joonistus- ja eskiisipaberite puhul, pakkudes head tasakaalu hinna ja vastupidavuse vahel.
- Pinna tekstuur –paberi tekstuur mõjutab, kuidas värv või pliiatsid sellele kinnituvad. Sile pind on ideaalne detailsete tööde jaoks, samas kui kare tekstuur aitab luua huvitavaid efekte ja paremat pigmendi kinnitumist.
- Kaal – väljendatakse grammides ruutmeetri kohta (g/m²) ja viitab paberi tihedusele. Kuigi suurem kaal viitab üldiselt paksemale ja tugevamale paberile, ei tähenda see alati paremat niiskustaluvust – see sõltub ka paberi tüübist ja koostisest. Näiteks akvarellipaber talub vett hästi, samas kui sama raske kartong ei pruugi niiskusele vastu pidada. Kergema kaaluga paberid on seevastu paindlikumad ja sobivad hästi visandamiseks.
- Happesus – happesus määrab paberi pikaealisuse. Happevabad paberid on ideaalne valik kunstiteoste jaoks, kuna need ei kolletu ega lagune aja jooksul. Tavapärased paberid sisaldavad happeid, mis võivad põhjustada kolletuse ja paberi halvenemise.
- Liimimine (sizing) – liim lisatakse kas massi sisse või pinnale, et kontrollida, kuidas paber vett või tinti imab. Liimimine aitab vältida värvi või mustuse liikumist paberi sisse ja annab pinnale õige tasakaalu niiskuse talumiseks.
- Lisaomadused – Mõned kvaliteetsemad paberid on ilma optiliste heleduslisanditeta, mis tähendab, et nende toon on loomulik ja aja jooksul stabiilne. Samuti võib paber olla hallituskindlalt töödeldud, mis aitab seda paremini säilitada niisketes või muutlikes tingimustes. Mõned tootjad, nagu Canson®, kasutavad ka FSC®-sertifitseeritud toorainet, tagamaks vastutustundliku metsanduse põhimõtteid.
Peamised paberite tüübid
Joonistuspaber
Joonistuspaberid on mõeldud kuivade tehnikate jaoks nagu pliiats, süsi, kriit, pastell ja tindipliiats. Nende paberite paksus, struktuur ja toon võivad olla väga erinevad – alates siledatest tehnilise joonistuse paberitest kuni tugevalt tekstuursete, peaaegu lõuendilaadsete variantideni. Paberit valides on oluline arvestada selle struktuuriga: siledam pind sobib detailsele tööle ja tehnilistele joontele, samas kui kare tekstuur aitab pigmente paremini kinni hoida ja sobib hästi pastellidele või söele. Paljud joonistuspaberid on ka happevabad ja arhiveerimiskindlad, et tööd ajas ei kolletuks ega mureneks.
Eskiisipaberid, mis on sageli õhukesemad ja siidisemad kui joonistuspaberid, on mõeldud kiirete ja vabade joonistuste jaoks. Need paberid sobivad hästi pliiatsi, söe ja pastelliga kasutamiseks, pakkudes tugevat aluspinda, mis talub joonistust, kuid ei ole liiga tugev, et jooned jääksid kergesti parandatavad. Eskiisipaberite tekstuur on tavaliselt madalam ja siledam, et võimaldada kiirete eskiiside tegemist, kuid samas ei ole need mõeldud detailsete ja pikaajaliste tööde jaoks.
Markeripaber on õhuke ja väga sile paber, mis on spetsiaalselt loodud alkoholipõhiste ja veepõhiste markerite jaoks. Sellel on spetsiaalne kattekiht, mis takistab tindi imbumist paberi sisse või tagaküljele, võimaldades värvil jääda erksaks ja joontel selgeks. Tänu sellele saab markeritega kihiti värvida ja varjutada, ilma et tint pleegiks või laiali valguks. Markeripaber sobib hästi illustratsioonide, visandite ja disainitööde jaoks, kus on oluline värviintensiivsus ja joonte täpsus.
Akvarellipaber
Akvarellipaberid on loodud vett armastavate tehnikate jaoks – peamiselt akvarellvärvide, aga ka tintide ja akvarellpliiatsite kasutamiseks. Need paberid on paksu ja tugeva koostisega, et taluda korduvat niisutamist ilma lokkimise, murenemise või pindmise kahjustuseta. Akvarellpaber jaguneb laias plaanis kolme erinevasse pinnastruktuuri: kuumpressitud (hot press) paber on sile ja sobib detailseks tööks, külmpressitud (cold press) on kergelt tekstuurne ja universaalne, ning jäme (rough) pind sobib kõige paremini maaliliste efektide ja tugeva tekstuuri esiletoomiseks. Kvaliteetsemad akvarellipaberid sisaldavad 100% puuvilla, mis tagab parema veeimavuse ja vastupidavuse. Puuvillapaber on elastsem ja talub paremini korduvat töötlemist, samas kui tselluloosist ehk puidumassist paber on taskukohasem, kuid vähem vastupidav suure niiskuse korral.
Sügavtrükipaber
Sügavtrükipaberid on spetsiaalselt loodud söövitus- ja süvendtrükitehnikate jaoks, nagu etsa, kuivnõel ja akvatinta. Nendel paberitel on tavaliselt kõrge puuvillasisaldus, tugevus ja võime vett hästi siduda, mistõttu nad taluvad niisutamist ja tugevat pressisurvet ilma rebenemata.
Kuigi nende nimetus viitab otseselt sügavtrükile, kasutatakse neid pabereid laialdaselt ka kõrgtrükitehnikates, nagu linool- ja puulõige. Nende siledapoolne, ent kergelt tekstuurne pind võtab hästi vastu trükivärvi ja võimaldab selgeid, kontrastseid kujutisi. Just seetõttu on sügavtrükipaberid mitmekülgsed ja eelistatud valik paljude traditsiooniliste trükitehnikate puhul – ka siis, kui tegu pole klassikalise sügavtrükiga.
Maalimispaber
Maalimispaberid on spetsiaalselt loodud erinevate vedelate värvide jaoks, mida ei saa kasutada tavalistel joonistus- ega kontoripaberitel. Erinevalt akvarellipaberist, mis on kindlalt seotud ühe konkreetse tehnika ja traditsiooniga, on maalimispaberite kategooria laiem ja varieeruvam – siia alla kuuluvad nii akrüülvärvidele mõeldud paberid, õlivärvipaberid kui ka universaalsed paberid segatehnikatele. Need paberid on üldiselt jäigemad ja kaetud spetsiaalse pinnatöötlusega, mis takistab värvi imbumist paberisse ja võimaldab seda töödelda sarnaselt lõuendile. Maalimispaberid sobivad hästi katsetusteks, õpinguteks või väiksemate tööde jaoks, kus lõuendi kasutamine oleks ebamugav või ülemäärane.
Sünteetiline paber
Sünteetiline paber, nagu näiteks Yupo, on valmistatud plastikut sisaldavatest materjalidest ning erineb oluliselt traditsioonilisest tselluloosi- või puuvillapõhisest paberist. Selle täiesti sile ja vett mitte imav pind sobib eriti hästi alkoholitintide, markeri- või tintidega eksperimenteerimiseks, kuna värvid jäävad paberi peale liikuma ja kuivavad omanäoliselt. Lisaks kasutatakse sünteetilist paberit sageli ka paletina, sest sellelt saab värvi veega hõlpsalt maha loputada ja pinda korduvalt kasutada.
Kartong
Kartong on paksem ja jäigem paberimaterjal, mida kasutatakse kunstis peamiselt alusmaterjalina või segatehnikates, kus on vaja stabiilsust ja vastupidavust. Kartongid võivad olla täismassist (läbi ja lõhki sama värvi ja koostisega) või kihiliselt liimitud eri paberikihtidest – näiteks kui rebid kihilist kartongi, võib selle serval näha valget või hallikat sisekihti, mis erineb värvitud pealispinnast. Neid leidub nii happevabu kui ka tavalisemaid variante, samuti erinevates toonides ja tekstuurides. Kunstis kasutatakse kartongi näiteks guaššimaalide, kollaažide ja akrüülkatsetuste alusena, aga ka tööde raamimiseks, esitluste vormistamiseks või kaasaskantavate sketchbook’ide kaanetena.
Lisaks on kartong suurepärane materjal hobi- ja käsitööprojektideks, nagu kaardid, albumid, kutsed ja dekoratsioonid, kuna see on tugev ja kergesti tööteldav. Kartongi võib kasutada ka kollaažide tegemiseks või isegi skulptuuride ja 3D-kunstiteoste valmistamiseks. Kuigi kartong pole spetsiaalselt mõeldud ühegi konkreetse tehnika jaoks, on see tänu oma tugevusele väärt ja soodne valik tööde alustamiseks või toetamiseks.
Kuidas valida õige paber?
Õige paberi valik sõltub kasutatavast tehnikast ja soovitud tulemusest. Kui plaanid töötada akvarellidega või muude niiskete tehnikatega, on akvarellipaber ainuke valik, kuna see talub niiskust ja säilitab oma kuju. Kui aga eelistad kuivemaid tehnikaid nagu joonistamine, siis sobivad joonistuspaberid, mis pakuvad head aluspinda detailseks tööks.
Paberite koostis mängib samuti olulist rolli – 100% puuvillast valmistatud paberid on eriti vastupidavad ja sobivad suure veekasutusega tehnikateks nagu akvarell või maal. Kvaliteetseid pabereid valmistatakse aga ka happevabast tselluloosist või puuvilla ja tselluloosi segust – need sobivad suurepäraselt näiteks joonistamiseks, visandamiseks ja igapäevaseks kasutuseks. Kui vajad täpsust, vali sile pind; kui otsid rohkem tekstuuri, pakuvad kornilisemad paberid huvitavaid efekte.
Kui soovid, et sinu kunstiteos kestaks kaua, siis tasub valida happevaba paber, kuna see ei kolletu ega halvene ajaga. Erilised projektid nagu kaardid ja kollaažid vajavad aga tugevamat kartongi, mis pakub vajalikku toetust.
Lõppkokkuvõttes, olenemata valitud paberi tüübist, on just sinu looming, mis annab tööle ainulaadsuse ja isikupära!
