Süsi on olnud sajandeid põhiline joonistusvahend, mis on tuntud oma rikkaliku toonivahemiku, sügavate mustade toonide ja sujuvate märkide tegemise võimete poolest. Selle lihtsa vahendiga on võimalik luua nii keerukaid detaile kui ka lopsakaid varjundeid, mis muudavad teosed dünaamiliseks ja väljendusrikkaks. Olenemata sellest, kas oled kogenud kunstnik või algaja, kes soovib uurida erinevaid meediume, võib söe mitmekülgsus avada uusi loomingulisi võimalusi.
Kuidas valmib joonistussüsi?
Joonistussüsi valmistatakse pürolüüsi teel, mille käigus puitu kuumutatakse aeglaselt hapnikuvaeses keskkonnas. Kasutatava puidu liik ja põlemisaste mõjutavad lõpptoodet. Viinapuu- või pajusöe puhul söestatakse ettevaatlikult õhukesed viinamarja- või pajuoksad, et luua kerge ja poorne materjal, mis annab pehmed ja õrnad märgid. Pressitud süsi seevastu valmistatakse, kui süsi jahvatatakse peeneks pulbriks ja segatakse sideainega, näiteks kummi või vahaga. See segu vormitakse seejärel pulkadeks või pliiatsiteks, mille tulemusel saadakse tihedam ja intensiivsem süsi, mis sobib ideaalselt julgemate ja kontrollitumate joonte tegemiseks. Protsessi täpsus tagab, et kunstnikel on mitmesuguste tehnikate ja efektide jaoks sobivad söed.
Söe erinevad vormid
Süsi on saadaval eri vormides, millest igaüks pakub unikaalseid omadusi erinevate kunstiliste vajaduste rahuldamiseks. Siin on kõige levinumad tüübid:
- Viinapuu- ja pajusüsi ehk naturaalne süsi: Viinapuu- ja pajusüsi on pehme, kerge ja õrn, seda toodetakse viinamarja- või pajuokste põletamisel. Need sobivad suurepäraselt vabade, väljendusrikaste visandite tegemiseks. Naturaalset sütt on lihtne kustutada, mistõttu on need ideaalsed ekspressiivsete tööde või alusjooniste tegemiseks. Need on populaarsed ka figuurijoonistamisel, kus on olulised kiired žestid.
- Presssüsi: Pressitud süsi on valmistatud pulbrilisest söest, mis on segatud sideainega (tavaliselt kumm või vaha), mille tulemuseks on tihedam ja kindlam vorm. Presssütt on saadaval eri kõvadusega (pehme, keskmine, kõva) ja annab sügava, intensiivse musta värvi. Seda tüüpi eelistatakse üksikasjalikumate tööde tegemiseks ja dramaatiliste kontrastide loomiseks. Selle julgeid jooni on raskem kustutada kui naturaalse söe omi, mistõttu sobib see paremini lõplike tööde tegemiseks.
- Söepliiatsid: Söepliiatsid ühendavad endas pliiatsi täpsuse ning söe tekstuuri ja rikkalikkuse. Puiduga ümbritsetud pliiatsid on määrivad vähem ja neid on lihtsam kontrollida, mistõttu on need ideaalsed peente detailide jaoks. Söepliiatsid sobivad suurepäraselt kontrollitud ja peene viimistluse saavutamiseks, võimaldades üksikasjalikku joonetööd ja varjutamist. Kunstnikud kasutavad neid sageli portree- või arhitektuurijoonistamisel, kus täpsus on võtmetähtsusega.
- Söepulber: See on söe kõige peenem vorm, mis on jahvatatud pehmeks pulbriks. Seda kasutatakse tavaliselt suurte pindade kiireks katmiseks ja segamiseks. Kunstnikud kasutavad pulbrilise kivisöe peale kandmiseks sõrmi, riiet või pintsleid, et luua oma töödes sujuvad toonigrupid ning atmosfääri ja sügavust.
- Värviline süsi: Värviline joonistussüsi, nagu näiteks Derwent Tinted Charcoal, ühendab traditsioonilise söe rikkalikud toonid ja tekstuuri peente värvipigmentidega. See võimaldab kunstnikel lisada oma söejoonistustesse veidi tonaalsust, säilitades samas söele omase pehme ja hajutatud viimistluse. See on ideaalne vahend neile, kes soovivad kombineerida klassikalise söe tehnika väljendusrikkust kaasaegsete värvilahendustega.
Tehnikad ja söe kasutamine
Üks põhjus, miks süsi on endiselt populaarne tehnika, on selle kohandatavus. Siin on mõned viisid, kuidas kunstnikud sütt kasutavad:
- Hajutamine ja segamine: Süsi on tuntud oma võime poolest luua sujuvaid tooniastmeid, alates sügavast mustast kuni helehallideni. Kunstnikud kasutavad sageli hajutuspulkasid, sõrmi või vatipulki joonte pehmendamiseks ja toonide vaheliste üleminekute loomiseks. See tehnika on eriti tõhus portree- ja natüürmortides, kus peened valguse ja varju muutused on eriti olulised.
- Ekspressiivne joonetöö: Söe dünaamiline ulatus võimaldab kunstnikel luua nii julgeid, dramaatilisi jooni kui ka õrnu, vildakaid jooni. Söe kerge liikumine paberil soodustab lahtist, spontaanset märkimist, mis sobib ideaalselt liikumise jäädvustamiseks kiiretes visandites või krokiijoonistustes.
- Söe kustutamine selle esiletõstmiseks: Söe üks põnevamaid omadusi on selle kustutatavus. Kunstnikud kasutavad kustutusvahendeid sageli mitte ainult vigade parandamiseks, vaid ka vahendina, et luua esiletõstmisi ja negatiivset ruumi. Sõtkutavad kustutusvahendid on eriti kasulikud söe eemaldamiseks, kuna võimaldavad seda teha ettevaatlikult ilma tööd määrimata.
- Kihid ja tekstuurid: Sütt saab kihiliselt peale kanda, et saavutada rikkalikke tekstuure ja sügavust. Kunstnikud võivad kasutada erinevaid söetüüpe, et lisada oma töödele vaheldust – alustades võib-olla heledama pajusöega, enne kui lisades tumedamaid toone presssöega. Selline kihtidena töötamine lisab teosele keerukust ja rikkalikkust.
Olulised tööriistad joonistussöe kasutamiseks
Söega joonistamisel kasutatakse mitmeid töövahendeid, mis aitavad saavutada paremat kontrolli ja detaili, võimaldades söe mitmekülgsust täielikult ära kasutada. Olulised lisatarvikud on:
- Hajutustööriist: Hajutustööriistade abil saab sütt pehmelt hajutada, luues sujuvaid üleminekuid ja varjutusi. Hajutustööriistade alla kuuluvat hajutuspulgad, puuvillased või velvetist lapid, kuid ka näiteks pabersalvrätik, vatipulk ja sõrmed.
- Söekustukumm: See on spetsiaalne pehme kustutuskumm, mida saab vormida vastavalt vajadusele, et sütt delikaatselt eemaldada, lisades joonistusele esiletõstmisi ja detaile. Tugevamate detailide loomiseks saab sütt kustutada ka lihtsa vinüülist kustukummi või elektrilise kustumkummi abil.
- Söe- ja pastellipintsel: Eriti pehmest poni karvast valmistatud pintslid võimaldavad liigutada sütt joonistuspinnal, andes erinevaid tekstuure ja efekte ning muutes üleminekud eriti sujuvaks.
- Fiksaatiiv: Fiksatiiv on pihustatav lahus, mida kasutatakse valmisteose kinnitamiseks või protsessi jooksul erinevate kihtide vahel, et vältida söe määrdumist või laialivalgumist.
- Kattepaber või paberilehed: Lihtne paberileht aitab käe all olevat joonistust kaitsta, et söejooned ei läheks laiai ega määrduks protsessi käigus. Kattepaber aitab valmis söejoonistust kaitsta tahtmatute muutuste ja määrdumiste eest.
- Maalriteip: Maalriteibi kasutamine paberi äärtes aitab valmis söejoonistusele anda kauni lõppviimistluse puhaste ja selgete paberi servade näol.
Joonistussöega töötamise väljakutsed
Süsi on habras ja sellega töötamine võib kergelt määrida. Selle lahtise olemuse tõttu võib traditsioonilise söega olla raske saavutada täpsust. Siin tulevad appi söepliiatsid, mis pakuvad paremat kontrolli söejoone üle. Paljud kunstnikud fikseerivad oma joonistusi erinevates etapides pihustatava fiksatiiviga ning lisavad paar-kolm kihti valmis tööle selle kaitseks. Kuid olenemata fiksatiivist, tuleb lõplikke töid käsitleda hoolikalt ja kaitsta neid näiteks mapis hoides kattepaberiga, et vältida tahtmatuid muutusi.
Kokkuvõte
Süsi on põnev ja mitmekülgne meedium, mis on jätkuvalt lemmikuks kõikide oskuste tasemete kunstnike seas. Alates oma eelajaloolistest algusaegadest kuni tänapäevaste kasutusviisideni on süsi tõestanud end nii kiirete visandite kui ka valmis meistriteoste valmistamise vahendina. Olenemata sellest, kas uurid laiu, väljendusrikkaid jooni või peeneid, keerulisi detaile, annab süsi dünaamilise võimaluse oma kunstiliste visioonide ellu äratamiseks.