Kõik, kes on kord pintslit käes hoidnud, teavad, et maalimine on üks „messy“ töö. Värvi jagub nii maalialusele, pintslitesse, kätele kui ka riietele. Aga kuidas siis end ja töövahendeid pärast puhtaks saada? Siit mõned näpunäited akrüülvärvide kasutajale.
Selleks, et saavutada maalides parim tulemus, tuleb oma värve läbi ja lõhki tunda. Töötulemus ja –meetod sõltub värvi omadusest. Millised on akrüülvärvi põhiomadused?
Akrüülvärvid kuivavad vee aurustumise tõttu. Järgnevalt kirjeldame seda, mis juhtub siis, kui pigment, vesi ja akrüülvärv muundatakse aegumatuks värvikihiks.
Akrüülvärv on kaasaegsete kunstnike poolt enim armastatud värv. Aga mis on üldse akrüülvärv?
Kunstimaterjalide pikas ajaloos on akrüülvärvid suhteliselt uus nähtus. Õlivärvid pärinevad viieteistkümnendast sajandist. Tempera ja vahavärv on pärit tuhandete aastate tagant. Ja muistsete visionääride poolt arendatud vesivärvi kasutatakse tänapäevalgi sisuliselt algsel kujul: pigmendi (muldvärv), kandeaine (varaseimas kunstis sülg) ja sideaine (eelajaloolise looma rasv) kombinatsioon.
Akvarell (itaalia sõnast acquerello) on maalitehnika, mille puhul akvarellvärvid (vesivärvid) kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena pinnale. Akvarellmaal võeti kaustusel ja täiustati suuresosas Inglismaal. 1832. aasatal alustasid William Winsor ja Henry Newton akvarellnööpide tootmist. Tuubi akvarellvärvid kunstnikele võeti kasutusele 1842. aastal, erilise populaarsuse saavutas akvarellmaal 20. sajandi algul.
